Väike kokkuvõte toimunust.

Vahekokkuvõte.

Siia lõppu sobiks ka mingisugune kokkuvõte teha mida ma siis püüan,mingi valemiga kirja panna eks näis kuidas välja kukub.
Nagu enam vähem plaanitud oli sai Route 66 läbitud kahe nädalaga, mis enam-vähem on ka optimaalne aeg, ei liiga kiiresti ega liiga aeglaselt. Kuna iga kivi ja kännu taga peatama ei hakka, ning neid teeäärseid vaatamisväärsusi on pea igal sammul siis pole midagi teha kui tuleb uuesti see trip ette võtta millalgi. Kuidas ja mis suunas näitab aega kuid ühel hetkel ma seal tagasi plaanin olla. Igatahes on see hea võimalus sõita läbi USA. Kellel tahtmist see üritus läbi teha siis endale tellisin lisamaterjali siit ( http://www.national66.com/ ), mis aitasid seda teekonda läbida, ning andsid ka lisa infi, kus ja mida vaadata -näha.
Mis ma selle kahe nädalaga sellel teel (ja pea kolme nädalaga roolis ) olles näinud olen on muidugi äärmiselt erinev. Nii lund, palavust, vihma ning paduvihma ja külma jne. Senini muidugi ei õnnestunud seda va tornaadot kuskil näha kuigi iga päev käib Wheater Channel´i peal sellest jutt. Ju siis väike bad timing minu poolt.
Aga teisiti võttes on ilmaga siiski suht vedanud. Kaunis jama kui oleks miski pidev vihm või muu läbu taevast alla tulemas. Muidugi vahepeal on tahtmine, et auto A/C ikka töötaks, sest kohati on ilm ikka väga palav olnud 30+ kraadi julgelt, seda siis New Mexicos, Arizonas ja Ida Californias. Kuigi iga osariik on olnud oma moodi senini on kaks kindlat lemmikut senini, New Mexcico oma ääretu vaheldusrikkusega ja Arizona oma veidra maastikuga.
Teedest. Olen saanud sõita igasugustel teedel nii väga headel kui ka sellistel, mis isegi Eesti teedest kehvemad olnud. Kas või Chicago, kus ühel tänaval võis lausa auku ära kaduda, ning see polnud miski suvaline tänav vaid täiesti tiheda liiklusega tänav. Nii, et meil pole olukord veel lootusetu.
Mis aga on järgimist väärt, on teede ääres olevad sildid, mis siis annavad teada kui kõrgelt “premeeritakse” autost prügi välja loopijaid. Senini on “preemiasummad” jäänud vahemikku 200-1000 USD (ehk siis ca 2500-12000 eesti krooni), pole paha mis. Eestis peaks omavalitsused sellised märgid samuti teede äärde panema, ehk siis poleks vaja Eestima Puhtaks sarnaseid aktsioone kuna USA teede äärsed alad on kaunis lagedad. Ei saa muidugi öelda, et täiesti puhtad kuid siiski. Kehv on olukord, millegi pärast neil väiksema tähtsusega teedel, mis lähevad läbi mõnest indiaani reservaadist. Seal seda rämpsu jagub aga üldine pilt on siiski parem kui meil siin.
Siis üks järgimist väärt idee on veel. Koolide läheduses on kiirused toodud väga madalale, enamasti 15MPH-d ehk siis 25kmh. Kuid see ei kehti 24/7 nagu meil siin vaid siis kui vastav tuluke vilgub. Kuigi enamasti tõmmatakse kiirused alla ka ilma selleta.
Liiklusest veel. Roheline tuli ei tähenda USAs, et see oleks nagu stardilipp mille nägemisel peab hirmsa kiirusega startima. Alguses oli kaunis segadusse ajav kui rohelise tulega minekut tehes ja peeglisse pilku heites jäi mulje nagu oleksin miskit valesti teinud, kuna teised autod polnud veel liikumagi hakanud. Praeguseks olen vana rahu ise ning lasen sama moodi nagu kohalikud.
Speedingust, üldiselt lastakse higway-l nii +5-+10mph üle vahel ka rohkem ilma, et see kohalikke seadusesilmi kuidagi häiriks. Linna läbival freewayl võib ka kiisrused olla +20 mph-d ja rohkem üle ja seda üldisel massil. Seadusesil hakkab tegutsema siis kui müni madallendu sooritab või mingeid imeliigutusi (nagu nõelumine) tegema hakkab. Üldiselt aga keegi politseinikega tegeleda ei taha kuna need on nagu jumala asemikud maapeal, kes tahavad poovad ja lasevad nii nagu neile sobib. Küll aga on neil ka muid kohustusi, nagu see, et kui keegi teeääres passib siis ikka uuritakse kas kõik ikka OK on. Nii palju kui ise olen suvalises kohas olnud ning lihtsalt selga sirutanud siis on ka alati mööduv politseinik uurinud seda minult. Samuti kui keegi on suht nutuses kohas autoga hädas siis on ka politsei kohal töötavate vilkuritega, et asi nähtavamaks muuta ning sellega koos ka liikumiskiirust seal alla tõmmata.
Lisaks on kasutatakse sama nõksu kui kuskil mingi tõsisem teetöö käsil on. Lihtsalt auto seisab töötavate vilkuritega seal. Mõjub päris hästi.
Veel liikluse headest külgedest. Kui keegi tee ääres seisab, mis iganes põhjus see ka on siis mitmerealise tee puhul on default reegel, et kõik sõidukid jätavad kõrval raja tühjaks. Samuti ei sõideta sind “kinni” kui tuled kiirendusrajalt üldisesse liiklusvoogu. Enamasti tõmmatakse kah kõrvalrajale või siis pidurdatakse nii palju, et saad kenasti sisse sulanduda.
Nii, Hannes Võrnol oleks seal riigis elu lõpuni tööd suunatule kasutamise propageerimisel, sest see suht marginaalne tuli sealsetel autode. On kohti kus seda rohkem kasutatakse aga pige ei kasutata, kuid... See ei häiri kuidagi, sest üldiselt “lambaid” teedel kohtab märgatavalt vähem kui Eestis ning kõik liikumised on etteaimatavad. Keegi kellestki jõuga üle ei sõida, reavahetust jõuga nõudma ei pea. Veel on tore omadus, et aeglasem auto liigub ikka paremal pool mitte vasakul ja ei blokeeri teisi. Tallinn -Narva maanteel on selliseid igikulgureid ju pidevalt näha, kes end valesse ritta unustanud. Siin kohal on ka muidugi abiks see, et USAs on ka aegajalt vastavad märgid üleval, mis meenutavad, et aeglasemalt liikujad peavad pareamsse ritta hoidma.
Paar veidrust kah. Valgusfoor suht harjumatu kuigi praeguseks on refleksid juba maha rahunenud. Neil vilkuvat režiimi ei tunnistata ja see tähendab, et on roheline siis järsku kollane ja siis punane. Või punane ja siis korraga roheline ilma hoiatamata. Alguses tulid sihukesed äkkpidusrdused hästi välja nüüd enam mitte. Loodetavasti Eestis ei teki hiljem probleemi, et nnoranziga kuskilt ristist üle ei veere. Siis üks kummaline komme on jänkidel veel. Jube lihtne on endale terve rong taha korjata, sest jänki mõtleb kaunis kaua enne kui mööda hakkab sõitma. Ehk seal kus leedukas üldse ei mõtle ja sõidab mööda sinust hoolimata sellest kas auto tuleb vastu või mitte ning eestlane pisut mõtleb ja siis sõidab mööda, siis jänki pigem loeb enne ajalehe läbi kui selle manöövri ette võtab. Loomulikult leidub ka erandeid kah kes pikalt ei passi ja lähevad oma teed kui selleks ohutu võimalus on. Huvitav on see aga, kui selline rong sulle järgneb siis see järgneb sulle rahulikult. Ei mingeid üritajaid pole senini näinud, kes siis ette poole pressiks. Alguses häiris see pisut (sest liigud ju lubatud piirkiirusega) ning tegin lihtsalt väikese põke kõrvale, et rong mööda lasta kuid praeguseks enam nii väga ei sügele seda tegema.
Autost kah pisut. Tore loom on. Kui AC töötaks oleks muidugi kena aga muidu tiksub ikka väga korralikult. Külmalt käivitades on poole pöörde masin, võtit keerad siis käima ka läheb ning sõltumata ilmadest ei pritsi ka mingeid tahmarulle summutist välja. Enamus kellasid ja vilesid töötab samuti. Antenn on see mille kallal peaks nokitsema, sest mootor töötab aga antenn oma pesast välja ei liigu. Aga ei viitsi sellega tegeleda praegu.
Inimestest, lahedad on need jänkid, sõltumata nahavärvist suudavad nad olla siiski kaunis lõbusad ning jutukad tegelased. Ning kas või tühja loba ajada nendega pole miski probleem. Eks nad tunduvad rohkem ka väljapoole elajad olevat erinevalt eestlastest. Ei räägi siin suurlinnadest aga väiksemad kohad näitavad seda suht hästi kuna majadel on alati tänava poole, kas terrass või muidu istumisekohake kus siis hea vaadata, mis ka ümbruses toimub. Samuti peetakse pigem mingit BBQ üritust eesaias, mitte tagaaias.
Mis veel?! Ise endast, jube hea tunne on selliselt kruiisida. Enamasti suu kõrvuni peas vist. Igatahes ei kahetse grammi ega sekunditki, et see üritus sai ette võetud.
Mis edasi, edasi tuleb tee põhja ja siis edasi Miami poole. Alguses oli küll plaan NYCi sõita aga vahepeal sai plaane muudetud ning auto saab Miamis konteinerisse veeretatud, loodetavasti.